Eesti majanduse kasvumootoriks võib kujuneda edukas immigratsioonipoliitika, kirjutab Äripäev tänases juhtkirjas.
Ärieliidi aasta ühel tähtsamal üritusel
Äriplaan 2016 nägi mitu ettevõtjat arengu olulise takistusena tööjõupuudust. Mitmel puhul pakuti lahendusena välja õiget immigratsioonipoliitikat.
Äripäeva toimetuse hinnangul on ettevõtjate edu võti järgmisel aastal pädev põgenike- ja pagulaspoliitika. Kas immigratsiooniga saab leevendada meie tööjõu- ja spetsialistide puudust? Kaugemas tulevikus võivad uued tulijad anda Eesti majanduskasvule tugeva tõuke.
Paljud ettevõtjad nimetavad tööjõudu oma organisatsiooni üheks olulisemaks lüliks – nii ütlesid konverentsil näiteks
Põldma Kaubanduse omanik Heinar Põldma ja
Combilli omanik Margus Kohava. Samas pärsib Eesti ettevõtja edu just tööjõupuudus. „Eesti majanduspoliitika suurim probleem on vähene töötajate arv,“ ütles
Swedbank Eesti peadirektor
Robert Kitt Äriplaanil.
Fortumo asutaja Rain Rannu sõnul on konkurents hea töötaja pärast viimastel aastatel tihedamaks läinud. Eestis ei ole vähe mitte ainult tippspetsialiste, vaid ka nii-öelda reatöötajaid. Midagi ei parane, sest rahvastik aina väheneb – seda rõhutas eile ka
Eesti Panga president
Ardo Hansson:
järgmise viie aastaga väheneb töötajaskond 30 000 inimese võrra. Juba praegu peavad ettevõtted otsima hädavajalikku tööjõudu Eestist kaugemalt, nii tippspetsialiste kui ka lihttöölisi.
Palk sööb kasumit
Ühest küljest on inimeste puudus tekitanud meeldiva keskkonna, sest töötaja väärtus tõuseb, palka makstakse rohkem ja seeläbi peaks kasvama tarbimine, paranema elukvaliteet.
Samas paneb see ettevõtja muretsema, sest palgakulu tuleb kasvatada olukorras, kus ettevõtte kasum ei kosu töötasuga samas tempos. Kuna väärtuslikust töötajast ei taha keegi loobuda, tulebki, hambad ristis, võidelda töötaja saamise ja hoidmise nimel.
Äriplaanil esinenud
East Capitali rootslasest suuromanik Peter Elam Hakansson ja Eesti
suurettevõtja Jüri Mõis leiavad, et tööpuuduse üks lahendus ongi just immigratsioon. Håkansson toetub oma koduriigi ja oma ettevõtte kogemusele. Tema hinnangul peaks ka Eesti tühjalt ootavad töökohad kiiremas korras immigrantidega täitma.
Mõis on seejuures lausa veendunud, et kui Eesti võtaks aastas vastu suurusjärgus 10 000 immigranti, ei käiks see meile üle jõu. Vastupidi, see annaks majandusele tõuke, oleks rohkem nii töötajaid kui ka tarbijaid.
Millist immigranti valida?
Kui Mõis, Håkansson ja paljud teised pooldavad pagulaste tulekut Eestisse ning näevad nendes kasu tööturule, siis
Saidafarmi peremees
Juhan Särgava on konservatiivsem: targem oleks valida Eestile kultuuriliselt lähemaid ja seeläbi ka lihtsamini lõimitavaid immigrante, näiteks ukrainlasi.
Äripäeva toimetus nõustub Håkanssoni ja Mõisaga, et praeguses demograafilises olukorras ja töötajate nappuses võivad immigrandid tõesti olla päästerõngas majanduse elavdamiseks, kuid enne seda tuleb välja töötada korralik immigratsioonipoliitika.
Samuti võib õigus olla Särgaval, et ukrainlasi on meile kergem lõimida. Samas ei tohiks see tõik teiste pagulaste ees uksi sulgeda. Eesti peaks soodustama kõigi immigrantide võimalust kiiresti tööturule jõuda.
Seotud lood
Tänapäeval ei räägita videokaameratest enam ainult objektide turvalisuse tagamise kontekstis. Tehnoloogia kiire areng on muutnud videovalve lahendused mitmekülgseteks tööriistadeks, mis pakuvad palju enamat kui pelgalt valvet.